Võilillelapse laul on üks mu lemmiklaulusid. Olime haiguse tõttu lastega 2 nädalat toas ja kartsin juba, et sel aastal jäävad võilillepärjad ja muu lust õues ära. Õnneks saime enne terveks! Toredas Miriami sarjas on ka lilleraamat... Uurisime sealt võilille ja tegime järgi. Plastiliiniga.
Ursulaga kahasse saime 2 ilusat võilille. Ülejäänud rohelisest plastiliinist tegi ta enda... ja lamamistooli... ja siis noppis valmisvoolitud lilled ja pani endale tooli otsa imetlemiseks. Tähelepanelik vaatleja märkab pildi parempoolses alumises nurgas midagi karvast. See on meie oma Mirjam, kelle eest U enda tööd kaitseb.
Voolisime nii: Kõigepealt õis. Pisikesed peenikesed "ussid" risti-rästi üksteise peale. Siis vars. Pikk ja jämedam "uss" (et püsti seisaks). Ja siis üks pallike varre otsa, õie alla.
Kollased juuksed, rohekas kleidike
lühike veidike rohekas kleidike
Ära minu akna alt kusagile keksi
ära minu akna alt kusagile eksi.
Rõõmus ja kraps võilillelaps.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar